Search
Close this search box.

Persoon

Patrick Pihelgas: “Rohkem saab olla vaid endasse panustades”

“Minu kõige suurem hobi on eneseareng,” teatab Tartu ülikooli kuuenda kursuse arstitudeng, Forresti jutustaja, alustav romaanikirjanik, kassiarmastaja ja uueneva Tervisearengu mudeli, varasemalt tuntud kui TTOM, eestvedaja Patrick Pihelgas. Nii võiks mõelda, et Patricku elu koosnebki ainult tema harrastustest. Patrickuga kohtumiseks on paar loogilist varianti – Tartu Ülikooli kliinikumi EMO, kus ta parasjagu praktikat teeb, ÜKSA kontor DD-Hubis või Forrest, kus ta täiskohaga tööd teeb. Valime viimase ja istume sügisesel Tartu hommikul veeklaasi äärde (sest mida muud seal võikski tudengite tervisearengu esinäol hommikul kell 11 olla) ja alustame juttu.  “Seitsmendas klassis küsis ema minult, kelleks ma saada tahan ja mina vastasin,

Merilin Raudna-Kristoffersen: “Looduse tundmine on võti inimeste keskkonnakäitumise parandamiseks.”

Merilin Raudna-Kristoffersen on keskkonnaaktivistist, kes on oma rohelise mõtteviisiga jõudnud igas vanuses huvigruppideni ning teab, kui suur jõud peitub organisatsioonide omavahelises koostöös. Merilin on eest vedanud 2019. aasta aprillis toimunud Keskkonnanädalat, Tartu kõrgkoolide üliõpilasorganisatsioonide ühisprojekti ning Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduses rohelise ülikooli põhimõtete koostamist. Tänavu mais pälvis Merilin OLE ROHKEM. Auhindade aasta tudengi tiitli.  Kuidas sa ennast kirjeldaksid? Alustan sel sügisel bioloogia magistriõpingute viimast aastat. Üks mu põhiväärtusi on keskkond ja selle hoidmine. Teen igapäevased valikud just sellest lähtudes. Kuna see teema on mu jaoks nõnda südamelähedane, olen leidnud mitmeid võimalusi, kuidas ennast teostada ja maailma parandada. Olen väga õpihimuline ja

Kaisa Põhako: “Sa ei saa oodata, et maailm sinu eest muutub, vaid pead seda ise muutma.”

Kui Kaisa neli aastat tagasi geenitehnoloogia eriala esmakursuslasena Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga liitus, tabas ta end esiti mõttelt, et mida tema kui rebane suurte ja targemate inimeste keskel asjadest ka teab. Hoolimata esialgsest tagasihoidlikkusest polnud varsti enam võimalik maailmamuutmise pisikut endast eemal hoida ning tuli asuda viima tulevasi Eesti bioteadlasi maailma tipptasemele. Kaisa Põhakol on seljataga edukas õppeaasta Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi (BÜS) presidendina ning ees terendamas TÜ biomeditsiini eriala magistriõpingute lõpuaasta. Tänavusel kevadel pälvis BÜS Kaisa juhtimisel OLE ROHKEM auhinnagalal aasta tudengiorganisatsiooni tiitli ning tervisliku tudengiorganisatsiooni mudeli eriauhinna. Oma kaasteeliste ning toetajate hulgas on Kaisa tuntud kui silmapaistev isiksus, noor teadlane

40 kiirküsimust aasta tudengile Mirell Prosale

Aprilli lõpus toimunud OLE ROHKEM auhinnagalal pälvis aasta tudengi tiitli TÜ õigusteaduskonna magistrant Mirell Prosa, kes on aastaid töötanud selle nimel, et Tartu oleks maailma kõige arendavam keskkond noortele. Varasemas usutluses OLE ROHKEM ajakirjale on Mirell tõdenud, et ta pole kunagi olnud oma elu mõttes suurem planeerija ning see eluhoiak on teda kandnud väga oluliste väljakutsete ja võimalusteni. Sestap palusime Mirellil taaskord pea ees vette hüpata ja vastata neljakümnele elu loovaid pisiasju kajastavale kiirküsimusele.   Viimase viie aasta lemmikfilm? „The Imitation Game”. Raamat, mida plaanid lugeda? Hardi Tiidus „Vana Hõbe”. Nimeta keegi, keda peaksid kõik praegusel hetkel sotsiaalmeedias jälgima? Ma

Mirell Prosa: „Tudengiorganisatsioonid võivad olla sellised imelised kohad, mis muudavad su elu.“

Kui Üliõpilaskonna Sihtasutuse lõpetaval tegevjuhil Mirell Prosal oleks supervõime, valdaks ta telekineesi. Võrdväärne asjade mõttejõul liigutamisega on Mirelli oskus lahti mõtestada ühiskonna jaoks olulisi probleeme ning seeläbi nihutada erinevaid organisatsioone varjutavaid kuvandeid, et märgataks rohkem sealseid elumuutvaid inimesi, tegevusi ja eesmärke. Tudengilinna organisatsioonimaailmas on Mirell tänaseks tegutsenud enam kui 5 aastat. Oma teekonda alustas ta värske majandustudengina AIESEC Tartu ja TÜ Turundusklubi ridadesse kuuludes ning liikus mõlemas organisatsioonis päris kiiresti ka juhatuse koosseisu. Kuigi tütarlaps tõdeb, et mõlema organisatsiooni tegevus haakus tema erialaste huvidega, astus ta aasta pärast majandusteaduskonnas õpingute alustamist hoopiski õigusteaduskonda. „Arvan, et olen kuskil kuuendast klassist alates,

Hendrik Unt: „Ma arvan, et paar korda ringi hüpata ei ole veel hullu.“

Ta jätkab oma ülikooliõpinguid uuel erialal, kuid samas valdkonnas, toimetab endiselt Kultuuriklubi ridades, aga palju vastutusrikkamal positsioonil ning ei tõmba seejuures jätkuvalt selga pintsakut. Tema nimi on Hendrik Unt. Hendriku ellu mahub praegusel ajal korraga palju uut ja vana. Juba üsna pea saavad krutskeid täis tudengid osa Hendriku juhtimisel korraldatavast Tudengipäevade festivalist ning Hendrik ise asub nühkima ülikoolipinki sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal. „Kindlasti on põnevust, kuid tegelikkuses ei paku ülikool enam sellist ärevust, nagu esimesel korral. Ma tean täpselt, mida ülikooliajast või esimesest aastast oodata,“ sõnas Hendrik. „Mis puudutab projektijuhiks olemist, siis õnneks või kahjuks on festival kohe sügise