Persoon

Kerli Kalk: kui tulen Brüsselist tagasi, on minust saanud tolerast

Kerli Kalk, ELSA (The European Law Students’ Association) Estonia president, on konkreetse jutuga. „Mulle meeldib, kui asjad on ratsionaalsed,“ alustas Kalk, näol siiski lai naeratus. „Muidugi on emotsiooni iga asja juures, aga mina olen pigem teisele poole kaldu. Mulle meeldib näha selgust asjades, et saada aru, kuidas miski toimib,“ selgitas Kalk. Ta täpsustas, et tõenäoliselt tuleb see väitlemisest, kus igal väitel peab olema põhjendatud, mitte vaid kõhutunde põhjalt tulistatud. Isegi enda motoks peab Kalk seda, et alati tuleb olla mõistlik. „Alati tasub olla neutraalne või positiivne, seda isegi siis, kui keegi on negatiivne su vastu. Kunagi ei tea, kust nad

OLE ROHKEM aasta tudengisõber 2017 kandidaadid

OLE ROHKEM aasta tudengisõber on isik, kes on tegutsenud tudengite huvides ja andnud märkimisväärse panuse ühiskonna arengusse. Kokku laekus kategooriasse 6 nominenti, kelle seast Tartu Tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustik valis välja 5 kõige sobivamat. MART NOORMA 1. Miks on Teie arvates oluline panustada vabatahtlikult aega tudengite arengusse? Kas rõhk on sõnal „vabatahtlikult” või „tudengite arengusse? Esimesel juhul oleks vastuseks, et kas on üldse mõni teine viis? Kui tudeng peaks märkama „tema arengu toetaja” näol tülpimust või kohustuse pärast tegemist, siis võiks selle „toetamise” pigem tegemata jätta. Tudengite arengu toetamine on kõige toredam asi üldse, sest kui tavalise isa või emana saad nautida

OLE ROHKEM aasta tudeng 2017 kandidaadid

Aasta tudengi auhinnale nomineeriti 17 kandidaati, kelle seast valis Tartu Tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustik välja kuus kõige silmapaistvamat, kellega saate käesolevas artiklis lähemalt tuttavaks.  MARELI OTS 1. Mis Sa arvad, kas ka Kamtšatkal ehk tagapingis istudes võib olla eeskujulik ja edukas tudeng? Mina istun tihti tagumistel „pinkidel”. Üldiselt arvan ma, et ülikoolis seda korrelatsiooni enam ei ole, et eespingis istuvad usinad õppijad ja tagapingis niisama logelejad. Ilus oleks ju mõelda, et ülikooli on kõik tulnud õppima ning edukus ei sõltu sellest, millise koha oled loengusaalis valinud. Eksamitel on muidugi kohavalik olulisem, eks. 2. Millist toitu oled oma tudengiaastate jooksul õppinud tegema paremini

Reelika Alunurm: „Muutuste saavutamiseks peab tegema süstemaatilist ja pidevat tööd“

Doktorant majandusteaduse vallas, Tartu Ülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees, TÜ majandusklubi juhatuse liige, TÜ senati liige, organisatsioonide arendaja tudengiühenduses OLE ROHKEM – just need tiitlid annavad märku, missuguse inimesega on Reelika Alunurme näol tegu. Üliõpilaskonna esimehena juhib Alunurm seitsme inimese tööd büroos, lisaks sellele koordineerib ta ka 130 vabatahtliku tööd. Doktorantuuris fokusseerib Alunurm ettevõtete ja ülikoolide koostööle. „Ma uurin seda, kuidas ettevõtted saaksid teha innovaatilisi lahendusi, kasutades ülikoolide abi,“ selgitas Alunurm. „Kõlab ju mõistlikult, et kui meil on olemas ülikool, kes uurib uusi asju, siis võiks neid ka rakendada nii, et ettevõtted saaksid sellest kasu,“ täpsustas ta. Miski ei juhtu käed

Riin Riiberg: „Iga muutus algab väikestest asjadest”

Kui mõtiskleda, kes on Eesti naine, defineerib Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ridades aktiivselt tegutsev Riin Riiberg, et tegemist on usina naisega, kes peab lugu rahvuspühadest ja väärtustab eesti keelt ja eesti meelt. Ilmselt on Riin nägupidi tuttav paljudele LOTE tudengitele tänu oma aktiivsusele ülikooliaastatel olles muuhulgas olnud ka tuutor kolmele kursusele ning ka seetõttu, et oli esimene, keda tudengid sellel aastal Vanemuise õppehoonesse ja samas ka loodusmuuseumi fuajeesse sisenedes nägid. Riin tunnistab, et enese kirjeldamine on tegelikult keeruline, kuid ta peab ennast üsna rõõmsameelseks, entusiastlikuks ja aktiivseks. Neiu mainib, et tegelikult hindab ta nii endas kui teistes huumorimeelt ning tema on

Priit Tohver: „Soovin, et Eestis käsitletaks tervist kõige kõrgema väärtusena, mille poole üks riik võiks liikuda”

Kui veel poolteist aastat tagasi ei oleks Tartu Ülikoolis viiendal kursusel arstiteadust tudeeriv Priit Tohver osanud eales ette näha, et temast saab kunagi Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) juhatuse liige, siis nüüdseks on Priit oma ambitsioonikuses astunud sammu veelgi kõrgemale, olles esimese eestlasena rahvusvahelise arstiteadusüliõpilaste seltside liidu (IFMSA) Euroopa regiooni juht. Tegemist on ühe maailma vanima ja suurema tudengiorganisatsiooniga, mis ühendab üle 1,3 miljoni arstitudengi ja on aktiivne 122 riigis. Priit seletab organisatsiooni tegevuse lahti lihtsalt ja lühidal: „Kui EAÜS võitleb muuseas riiklikul tasandil arstitudengite paremate praktiseerimisvõimaluste eest, siis IFMSA näeb rahvusvahelisel tasandil vaeva, et EAÜS-il (ja teistel maailma arstitudengiseltsidel) oleksid