Kui Kaisa neli aastat tagasi geenitehnoloogia eriala esmakursuslasena Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga liitus, tabas ta end esiti mõttelt, et mida tema kui rebane suurte ja targemate inimeste keskel asjadest ka teab. Hoolimata esialgsest tagasihoidlikkusest polnud varsti enam võimalik maailmamuutmise pisikut endast eemal hoida ning tuli asuda viima tulevasi Eesti bioteadlasi maailma tipptasemele. Kaisa Põhakol on seljataga edukas õppeaasta Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi (BÜS) presidendina ning ees terendamas TÜ biomeditsiini eriala magistriõpingute lõpuaasta. Tänavusel kevadel pälvis BÜS Kaisa juhtimisel OLE ROHKEM auhinnagalal aasta tudengiorganisatsiooni tiitli ning tervisliku tudengiorganisatsiooni mudeli eriauhinna. Oma kaasteeliste ning toetajate hulgas on…

Kui Üliõpilaskonna Sihtasutuse lõpetaval tegevjuhil Mirell Prosal oleks supervõime, valdaks ta telekineesi. Võrdväärne asjade mõttejõul liigutamisega on Mirelli oskus lahti mõtestada ühiskonna jaoks olulisi probleeme ning seeläbi nihutada erinevaid organisatsioone varjutavaid kuvandeid, et märgataks rohkem sealseid elumuutvaid inimesi, tegevusi ja eesmärke. Tudengilinna organisatsioonimaailmas on Mirell tänaseks tegutsenud enam kui 5 aastat. Oma teekonda alustas ta värske majandustudengina AIESEC Tartu ja TÜ Turundusklubi ridadesse kuuludes ning liikus mõlemas organisatsioonis päris kiiresti ka juhatuse koosseisu. Kuigi tütarlaps tõdeb, et mõlema organisatsiooni tegevus haakus tema erialaste huvidega, astus ta aasta pärast majandusteaduskonnas õpingute alustamist hoopiski õigusteaduskonda.…

Ta jätkab oma ülikooliõpinguid uuel erialal, kuid samas valdkonnas, toimetab endiselt Kultuuriklubi ridades, aga palju vastutusrikkamal positsioonil ning ei tõmba seejuures jätkuvalt selga pintsakut. Tema nimi on Hendrik Unt. Hendriku ellu mahub praegusel ajal korraga palju uut ja vana. Juba üsna pea saavad krutskeid täis tudengid osa Hendriku juhtimisel korraldatavast Tudengipäevade festivalist ning Hendrik ise asub nühkima ülikoolipinki sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal. „Kindlasti on põnevust, kuid tegelikkuses ei paku ülikool enam sellist ärevust, nagu esimesel korral. Ma tean täpselt, mida ülikooliajast või esimesest aastast oodata,“ sõnas Hendrik. „Mis puudutab projektijuhiks olemist, siis…

Kerli Kalk, ELSA (The European Law Students’ Association) Estonia president, on konkreetse jutuga. „Mulle meeldib, kui asjad on ratsionaalsed,“ alustas Kalk, näol siiski lai naeratus. „Muidugi on emotsiooni iga asja juures, aga mina olen pigem teisele poole kaldu. Mulle meeldib näha selgust asjades, et saada aru, kuidas miski toimib,“ selgitas Kalk. Ta täpsustas, et tõenäoliselt tuleb see väitlemisest, kus igal väitel peab olema põhjendatud, mitte vaid kõhutunde põhjalt tulistatud. Isegi enda motoks peab Kalk seda, et alati tuleb olla mõistlik. „Alati tasub olla neutraalne või positiivne, seda isegi siis, kui keegi on negatiivne…