Ettevõtlus

Lugu neljast PÜRGijast

“Meie põhiline eesmärk Ajujahis on näidata teistele, et vanus ei mängi äris rolli. Ettevõtlikkuse ja töötahtega on võimalik väga palju saavutada.” Just sellise mõttega astus tänavuse Ajujahi võistlustulle õpilasfirma Pürg (varem tuntud kui Bison). Kui ligi kaks aastat tagasi said neli noort gümnasisti kätte oma teklid, kerkis pinnale küsimus, kuidas saaks kooli sümbooliseerivat peakatet paremini säilitada. Lahenduste puudumisel otsustasid noored ohjad enda kätte haarata ja pead kokku panna. Sündis idee luua teklikott, millel ühelt poolt oleks kaitsefunktsioon ja samas võimaldaks paindlik disain seda isikupärastada vastavalt tellija soovile. Täiendavalt süvendas idee teostamist turu-uuringu tulemus, mis tõendas potentsiaalse klientuuri olemasolu nii Eestis,

Absurdsusest miljonäriks

Suvi on ideaalne aeg kõiksugu rumalusteks ja jaburusteks. Viimastest võivad täiesti ootamatult areneda aga ideed, mis senise elu pea peale pööravad. Järgnevalt on välja toodud pealtnäha uskumatud mõtted, mille eestvedajad enda kasuks tööle panid ja sedakaudu oma elud majanduslikult kindlustasid. iFart Mobiilirakendus, millega saab erinevaid kõhutuultest tulenevaid helisid kuulata, sõpradele saata ja suisa salvestada, oli pärast turule tulemist kahe nädalaga jõudnud ligi 120 000 inimese telefoni. Kuna idee teostaja uskus, et inimesed on taolise võimaluse eest valmis maksma 0.99 dollarit, on nüüdseks seitse aastat turul olnud rakendus teeninud ligi 400 tuhat dollarit. Miljoni dollari veebileht 21-aastane Alex Tew lõi 2005.

Ettevõtjaks „tuttavate kaudu“

Kas edukaks ettevõtjaks saab see, kes on väga kirglik? Innovaatiline? Või hoopis see, kellel on õiged kontaktid? Ettevõtjaks saamine tähendab kõiki neid kolme: head ideed ja ärimudelit, töökat asutajat ning ka õigetel positsioonidel inimesi, kes on valmis aitama. Paljud geniaalsed plaanid lõpetavad sahtlis, kuna ei leita kontaktide puudumise tõttu rahastust ega saada esimesi kliente. Enamik ettevõtjaid rõhutab, kuidas nad raske tööga lõpuks tippu jõudsid. Nii see tõesti ka on. Vähesed aga mainivad mentoreid ja partnereid, kes neid sellel teel aitasid. Üheksal juhul kümnest on tutvused mänginud ettevõtte arengus olulist rolli. Hea näide partneri kaasamisest on Defendec OÜ, kes arendas kogu

Tudengieas investoriks – võimalik või võimatu?

Kui meil tekkis toimetuse koosolekul esimest korda idee kirjutada artikkel investeerimisest, läksid osadel silmad üllatusest suureks – tudeng on ju vaene ja investor rikas, kusjuures viimane on lausa nii rikas, et tal jääb raha üle investeerimiseks. Kui tudengil pole hetkel vaba raha, mida koguma panna, siis suure tõenäosusega tulevikus seda tekib, ning kui see aeg kätte jõuab, kerkivad tihtipeale pinnale mitmed küsimused. Küsisin nendele vastuseid kolmelt targalt mehelt, kellest kõigil on investeerimisega veidi erinev seos. Egert Purre (E.P.) on rohkete kogemustega aktsiakaupleja Relto Capitalis ja esindab siinkohal professionaale. Mark Kantšukov (M.K.) on majandusteaduskonna rahanduse lektor ja esindab õppejõudude tarkust. Kristjan

Kust korjata esimesed kopikad?

Alatihti rahapuuduses vaevleva tudengi jaoks on oma äri või projekti alustamise juures kõige põletavam küsimus: „Kust tuleb raha?“ Kui enda taskuraha napib, on investeeringute kogumiseks olemas mitmeid variante. Idee arendamiseks Kaleidoskoop. Tudengite äri- ja projektiideede konkurss, kus preemiad on paarisaja euro suurused. Toimub Tartus mais ja detsembris. Crowdfunding. Hea viis koguda tähelepanu, rahastust ja potentsiaalseid kliente. Algkapitaliks vaid idee kirjeldus – inimesed toetavad vastavalt pakutavale hüvele, mida nad pärast toetuse kogumist alustavalt ettevõttelt soovivad. Eesti-keskne veebisait Hooandja Ülemaailmne veebisait Indiegogo Vega fond. Teadmismahukate ideede konkurss, kus toetatakse tuhandete eurodega prototüüpide ehitamist ja teenuste arendamist vabalt valitud valdkonnas. Tähtajad märtsis ja

Liisa Nurmela

Tahad olla iseenda ülemus?

Ülikooli lõpetanud tudengil on tööturul jätkamiseks kaks võimalust: olla tööline või tööandja. Neil kolmel tudengil – Liisal, Alekseil ja Madisel – mõlgub mõtteis viimane variant. Liisa Nurmela (21) asutas aasta eest sõpradega mittetulundusühingu Rabarebased. Praegu korraldab tudengimeeskond Tõrva Dokfesti. „Eelmisel aastal suutsime selle festivali ellu äratada ning luua Lõuna-Eesti kultuurimaastikule midagi uut. Kuna siiani oleme saanud vaid positiivset tagasisidet, siis juba leiamegi endid korraldamas järgmist Dokfesti.“ Liisa jaoks tähendab ettevõtlus julgust oma idee realiseerida. Kultuurikorralduse tudeng sai oma esimese organiseerimiskogemuse põhikoolis. „Võtsin julguse kokku, astusin huvijuhi ruumi, esitasin talle oma idee ning korraldasin koolis esimese AIDS-i vastu võitlemise päeva. Mul