Uudised

Kuidas tüdrukuid progema meelitada

16. aprillil toimus Tartu ülikooli ja Microsoft Eesti ühiselt korraldatud IT-teemapäev, mille keskmes olid infotehnoloogia ja tüdrukud. Naised IT-s on teemana õhus olnud juba pikemat aega. Seda mitte ainult mõttemullina, kus teoreetilisel tasandil räägitakse sellest, et IT valdkond vajab rohkem naisi, vaid teemat saadavad mitmed reaalsed tegevused. Et IT-s naisi napib, ei ole üksnes Eesti probleem, vaid iseloomulik tervele Euroopale. Samas on Eesti tuntud kui edukas e-riik, mistõttu võiksime eeskujuks olla stereotüüpide muutmisel. Teemaga on põhjust tegeleda, sest ettevõtted, kus naiste ja meeste osakaal on võrdne, saavutavad paremaid tulemusi. Samuti oleks mitmekesisemast IT valdkonnast kasu majandusele. IT arengut silmas pidades

OLE ROHKEM Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustik

Alates 21. jaanuarist käivad koos OLE ROHKEM Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustiku liikmed. Milleks selline moodustis ja mis kasu on sellest ühele tavalisele tudengile? Koostöövõrgustik on üsna umbmäärane väljend, mis paneb enamasti inimesi ühmama “ahah, tore”. Ärge laske end eksitada. See võrgustik ei ole kokku kutsutud niisama jutu vestmiseks, vaid väga kindla eesmärgiga: muuta Tartu tudengielu selliseks, et see võistleks iga kell suuremate linnade ja rahvusvaheliste ülikoolilinnakutega. Elame maailmas, kus välismaistes ülikoolides õppimine on igapäevane nähtus. Ka Eesti-siseselt on konkurentsi, kuna Tallinnas on aina rohkem atraktiivseid õppimisvõimalusi, kusjuures töö- ja praktikavõimalusi on seal jalaga segada. Samal ajal kahaneb igal aastal ülikooliealiste noorte

Mart Noorma: kas Eesti noored on suurteks tegudeks valmis?

Tartu ülikool avalikustas kampaania „Võime muuta maailma!“, kus noori oodatakse üheminutilises videoklipis esitama ideid, kuidas nemad tahaksid maailma muuta. Parimatele on motiveerivad auhinnad ja säravamaid ideid saab edasi arendada koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga. Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma usub, et igaüks peaks andma enda panuse, et muuta maailma meie ümber paremaks. „Näiteks Tartu ülikooli üliõpilased koos sõpradega viisid kosmosesse Eesti esimese kosmoselaeva ESTCube-1 ja annavad ka edaspidi panuse inimkonna kosmose avastustesse.“ Noorma sõnul tuleb suurte tegude tegemiseks astuda vaid esimene samm. „Mis oleks, kui kõik Eesti noored saadaksid Tartu ülikoolile oma mõtteid, kuidas maailma paremaks muuta. Selleks ootame noorte ideid

Tartu ülikool avab IT magistriõppekava mitteinformaatikutele

Sel õppeaastal avab arvutiteaduse instituut vastuvõtu magistriõppekavale „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“, mille lõpetajad saavad siduda IT-teadmised varasema erialaga ja luua midagi täiesti uut. Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo tõdes, et hetkel on IT selgelt kõikide elu- ja ärivaldkondade lahutamatu osa. Oma valdkonna erialase pädevusega inimesed, kes on omandanud lisaks tugevad teadmised ITs, aitavad disainida, luua või tellida rakendusi, kus on parimal viisil kaasatud nii rakendusvaldkonna kui ka IT-oskused. Õppekava eesmärk on arendada vajalikke teadmisi ja oskusi inimestes, kellel on huvi ja soov töötada IT-valdkonnas või toetada infotehnoloogiliste lahendustega oma olemasolevaid tööülesandeid, kuid varasemad teoreetilised teadmised puuduvad. Vastuvõtu eeldus on

“Grease” leiab tee Tartusse

Tartu Üliõpilasteater tuleb aprillikuus välja uue lavastusega. Juba 19. aprillil toob Tartu Üliõpilasteater välja uue muusikalavastuse “Grease? Tartu!”. See on 1978. aasta kultusfilmi “Grease” põhjal tehtud, kus mängisid John Travolta ja Olivia Newton-John. 2004. aastal jõudis muusikal ka Eesti lavalaudadele, kus Dannyt mängis Priit Võigemast ja Sandyt Liisi Koikson. 2013. aastal mängiti seda sama lugu Vanemuise teatrilaval. Nüüd on aeg anda lugu noortele endale, tudengitele. Lasta see lugu lahti lammutada ja uuesti kokku panna sellisena nagu see Tartus käib. Sellisena nagu on Tartu kultuur, tudengikultuur ja Rüütli kultuur. Pole kauget ameerikalikku armulugu, on lähedane tuttav täiskasvanuks saamise lugu. Üks paljudest,

Maaülikool ravis kotka terveks

Keskkonnaminister vabastas merikotka, kellel oli pliimürgistus. Veebruaris vaatas keskkonnaminister Marko Pomerants Varnja piirivalvekordoni juures linnu üle ning vabastas loodusesse merikotka, kes sattus Eesti Maaülikooli ravile seoses pliimürgistusega. „Igal aastal toob intensiivne jahiperiood kaasa haigete või surnud merikotkaste leide,“ rääkis loomaarst ja Eesti Maaülikooli doktorant Madis Leivits. Enamikul juhtudel on nende kotkaste haiguse või surma põhjuseks pliimürgistus, sest nad on tarbinud jahitud ulukiliha, mis on saastunud pliiga. Leivits rõhutas, et selline lindudele enamasti surmav plii pärineb kuulidest ja haavlitest, mis on kasutusel jahinduses. „Kuigi plii on lindudele väga surmav juba väga väikses koguses, pole see ka inimesele ja teistele loomadele kaugeltki