Tartut teatakse kui tudengilinna. Tudengielu peamisteks komponentideks on ülikoolid ja tudengiorganisatsioonid, mis täiendavad teineteist ning üheskoos valmistavad ette edasiseks eluks. Koostöö osapoolte vahel peaks olema prioriteet, et anda suurim võimalik panus tudengi arengusse. Hetkel on aga sellise koostööni veel väga pikk tee minna.
Kui loendada, on Tartus natuke üle 70 tudengiorganisatsiooni. Mõned neist on juba üle sajandi vanad, mõni alles sel aastal tekkinud. Tuntumad ja vanemad on üliõpilasseltsid ja korporatsioonid oma värvide ja traditsioonidega, kuid tänaseks päevaks on organisatsioonimaastik muutunud palju kirjumaks. Reeglina leiab iga suurema õppekava kõrvalt erialaseltsi, milles üliõpilased saavad panustada eriala populariseerimisse, täiendada oma teadmisi või leida ühise huviga toetava kogukonna. Lisaks on ka ülelinnalisi tudengeid koondavaid organisatsioone, mis on oma sihi leidnud väljaspool ülikooli ja panustavad ühiskonda laiemalt kaasates erinevate erialade ja ülikoolide tudengeid.
Tartu tudengiorganisatsioonide võrgustikku veab eest Üliõpilaskonna Sihtasutus, mille tegevjuhi Joanna Kurvitsa arvates teevad just tudengiorganisatsioonid Tartu eriliseks ning annavad olulise lisapõhjuse, miks siia õppima tulla: “OLE ROHKEM. Koostöövõrgustikku koondunud organisatsioonid turundavad ühiselt Tartut võimalusterohke ja arendava tudengilinnana. Tudengiorganisatsioonist saadav kogemus toetab ideaalselt ülikooli formaalset õpet – see pakub tudengile toetavat kogukonda, meeldejäävaid mälestusi, samal ajal süvendades erialaseid teadmisi ja arendades praktilist kogemust. Kõike seda seavad tööandjad ülikoolile ootuseks.
Koostööd tehes tooksid ülikool ja tudengiorganisatsioonid veelgi rohkem noori Tartusse õppima ning pakuksid kogemust, mis annaks lõpetanud tudengitele eelise tööturul. Lisaks saab koos ülikoolielu kirevamaks muuta nii erialaste ühisprojektidega kui ka meeltlahutavate üritustega. See nõuab aga mõlemalt osapoolelt partnerluse tõsiseltvõetavust ja sisulist tööd. Kuid kui tudengiorganisatsioonidega luua võrdsetel alustel koostöö, kus organiseerunud tudengeid ei peeta tasuta tööjõuks, vaid strateegiliselt tegutsevateks kogukonna arendajateks, saab luua kuluefektiivselt rohkem väärtust nii tudengi õpikogemusele kui ülikoolile endale.“
Ülikoolide toetus ei jõua tudengiorganisatsioonideni
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valgule ei ole tudengiorganisatsioonid sugugi võõrad. Tema enda ülikooliaega jääb Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse loomine: “Saime 1991. aastal kutse Euroopa Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse Assotsiatsiooni (EFPSA) kogunemisele, mille tõukel lõime Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse (EPSÜ). EPSÜ ja EFPSA tegevuses kaasa löömine tähendas selliste teemade lauale tulekut, mida meil õppekavas polnud. EPSÜ ettepanekul toodi psühholoogia õppekavasse psühhoteraapia aine, seni olime õppinud psühholoogiat vaid teooriate ja uuringute võtmes. Tänu EPSÜle saime oma ruumi ja 1993. aastal esimese arvuti. Kuigi jagasime seda umbes 30 tudengiga, oli see sellel ajal uskumatult kõva sõna. EPSÜ hakkas korraldama psühholoogia kevadkoole, mis tõi kokku nii õppejõud kui tudengid.
Kui ma toon oma toonase kogemuse erialaorganisatsioonist ja püüan selle pealt üldistada koostöövõimalusi ülikooliga, siis need on piiramatud. Erialaorganisatsioon võiks pakkuda uutele tulijatele tuge, rääkida kaasa õppekavaküsimustes, seista vajadusel tudengite õiguste eest, tuua koju rahvusvahelist kogemust, pakkuda õpikogemust mitteformaalsemas keskkonnas ja palju muudki.” Jääb mulje, et Tartu Ülikool märkab tudengiorganisatsioone ja on väga valmis nendega koostööd tegema. Ometi ei ole see sõnum aga jõudnud organiseerunud tudengiteni, kes tunnevad puudust ülikoolipoolsest toest.
AEGEE-Tartu presidendi Maria Olmanni jaoks kannab Tartu tõelise tudengielu hinge, olles ettevõtlik, soe, vastuvõtlik ja kaasav. Samas on aga puudu inimeste väärtustamisest, tänu kellele Tartu selline on. “Tartu Ülikool naudib noorte töö vilju, jättes samas oma panuse tudengite mitmekülgseks arenguks andmata. Kahju on olnud näha, kuidas puudub ettenägelikkus, et toetada Eesti tulevaste juhtide ja spetsialistide arendamist. Kõrgharidusest jääb tihti väheks, et töömaailmaks tõeliselt valmis olla ning end kompetentsena tunda. Tudengiorganisatsioonid pakuvad otseselt kasulikku praktikat meeskonnatöös, konfliktilahenduses, enese- ja projektijuhtimises, koostööpartneritega suhtlemisel, organiseerimisel, strateegia loomisel ja elluviimisel, suhtlemisoskuste omandamisel ning ühiskonna probleemidega kursis olemisel. Tudengiorganisatsioonidest kasvavad välja inimesed, kes julgevad ja oskavad ühiskonda panustada ning on töömaailmaks valmis.
Eeskujulikuks näiteks võib tuua Hollandi ülikoolid, kus tudengiorganisatsioonide töö väärtust märgatakse neile ruumide ja stabiilse rahalise toetuse pakkumise kaudu. Iga kord Euroopa projektipartneritega suheldes tuleb meil esmalt selgitada, et meil pole ülikoolilt toetust loota, mille peale ollakse üsna nõutud. Rahalisest toetusest on keeruline unistadagi, alalised kontoriruumid kõlavad samuti kauge lootusena. Praegusel hetkel oleks minu silmis suur edasiminek isegi tudengiorganisatsioonide esile tõstmine Tartu kui ülikoolilinna kuvandis, valideerides kogukonna noorte töö vajalikkust. Ruumide ajutine võimaldamine üritusteks on ka igati mõistlik soov.
Loodan, et Tartu Ülikool soovib säilitada noorte silmis oma head mainet ning võtab tudengite mitmekülgset arengut ja uute juhtide ning ühiskonnategelaste väljaarendamist tõsiselt. Loodame koostööläbirääkimistele ning ettenägelikkusele, jätkusuutlikule mõtlemisele ning võimele näha suurt pilti – talente tuleb väärtustada ja toetada, kui neid soovitakse kodu lähedal hoida.”
Millised on suurimad probleemid?
Ruumipuudus kimbutab ka teisi, näiteks Maarjamõisa linnakus õppiv Tartu Ülikooli Rohuteaduste Seltsi endine juhatuse liige Taavo Tähtjärv tunneb, et moodsates ja üpriski uutes õppehoonetes pole tudengitel tihtipeale kuskil vahetundides olla, rääkimata ruumidest, mida saaksid erinevad organisatsioonid kasutada. “Need hooned on ehitatud puhtalt teaduse tegemiseks, kuid ometi on need ka õppeasutused, kus sajad tudengid igapäevaselt õpivad ja meie tulevikku loovad. Miks siis pole nende ehitamisel mõeldud tudengitele ja seejuures ka organisatsioonidele? On muidugi üksikuid erandeid, kus organisatsioonid on enda kätte võidelnud mõne klassiruumi või keldriboksi, kuid mõte jääb ikkagi samaks. Väga lahe oleks, kui kõik tudengiorganisatsioonid oleks koos ühes hoones, mis arendaks kindlasti ka erinevate valdkondade vahelist koostööd,” toob ta välja omapoolse lahenduse.
“Tartu tudengilinna kuvandisse tuleb selle hoidmiseks panustada. Organisatsioonid on paljuski tudengilinna idee edasikandjad, kuid kui lõpeb nooruslik naiivsus, siis ei pruugi olla kedagi, kes seda vaimsust edasi kannaks. Rahalise toeta on tudengitel raskem oma ideid ellu viia, kuid vahepeal piisab ka koostöövalmidusest ja lihtsalt abikäest. Vale oleks väita, et organisatsioonide ja ülikoolide vahel ei toimu mingit koostööd, kuid seda saab veel väga palju edasi arendada.”
Üha enam esilekerkiv probleem on ka lõhe ülikoolis õpetatava ja tulevase töökoha vahel. AIESEC in Tartu vahendab tudengeid tervest maailmast ettevõtetele Eestis ning neil on olemas ülevaade ettevõtete vajadustest. Organisatsiooni presidendi Gert Jürjo arvates saaksid seda lõhet aga just täita tudengiorganisatsioonid: “Suurendades tudengiorganisatsioonide mõju, saab pikas perspektiivis tõsta Tartu Ülikooli paberite kvaliteeti. Meeskonnatöö, avalik esinemine, juhtimine, turundus, värbamine, ürituste korraldus, probleemide lahendamine – see on vaid lühike loetelu oskustest, mis on vajalikud igas ettevõttes ning mida tudeng saab tudengiorganisatsioonidest.
Hiljuti rääkis ülikooli esindaja mulle tõsisest murest, et soovitakse leida ürituste jaoks aktiivseid tudengeid, kes korraldaksid rohkem tudengilt tudengile üritusi, aga ei osata neid otsida! Selgitasin, et aktiivsed tudengid on koondunud tudengiorganisatsioonidesse. See on üks lihtne näide sellest, et ülikooli vajadustele saavad lahendusi pakkuda tudengiorganisatsioonid. Hetkel tundub aga suurimaks probleemiks olevat puudulik kommunikatsioon kahe osapoole vahel. Kui suudame suurendada ja arendada koostööd, siis on võimalik Tartu Ülikoolil kasvada veelgi suuremaks ja tugevamaks. Tugevam ülikool saab alguse tugevamatest tudengitest.”
Lahendused on käega katsutavad
Kui Tartu Ülikoolis on kuulda palju tudengitepoolset nurisemist, siis Eesti Maaülikoolis saab rääkida toimivast koostööst, millega mõlemad osapooled rahul on. “Eesti Maaülikool toetab oma üliõpilaste seltse üliõpilasesinduse kaudu rahaliselt ning annab kasutamiseks tasuta ruume. Rahastuse saamiseks peab olema projekt ning tuleb kirjutada taotlus. Üsna tavapärane on ka mõne huvitava ürituse korraldamise toetamine,” räägib Eesti Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam.
“Kasu seltsilisest tegevusest on mõlemale osapoolele. Üliõpilaste koos tegutsemine annab neile vajaliku turva- ja ühtekuuluvustunde. Üliõpilane ei jää üksi ning tänu sellele suudab keskenduda paremini ka õpingutele. Enamike seltside rajamise põhieesmärk on olnud pakkuda liikmetele paremat sidet praktikaga ning erialase eluga väljaspool ülikooli ehk seda, mida ülikool piiratud ajaga õppekavade sees pakkuda ei saa. Kui üliõpilased võtavad aktiivse rolli oma tuleviku kujundamisel, siis ülikool toetab võimaluste piires hea meelega.
Koostööd saab teha ülikooli ja erialade reklaamimisel, et uusi särasilmseid õppureid juurde tuua. Noored soovivad kuulda teiste omavanuste kogemusi, näiteks kuhu on võimalik mõnda eriala valides välja jõuda. Siin saavadki üliõpilased seltside kaudu väga palju ära teha. Eesti Maaülikoolis on ülikooli esindamise eest võimalik saada kaks vabaaine punkti. Üheskoos saame planeerida õppekavade ja terve ülikooli arengut. Üliõpilasseltsid saavad oma liikmetelt ja ka erialainimestelt küsida tagasisidet õppekavade kohta just nendest punktidest lähtuvalt, mis on neile tähtsad ja mida ülikooli keskses tagasisidesüsteemis ei uurita. Ülikoolilinnakus tervikuna peaksid end mugavalt tundma nii üliõpilased kui ka ülikooli töötajad, mistõttu on siin üliõpilaste sisend väga oodatud. Ainult koos saavutame selle, et ülikoolis veedetud aastad oleksid üliõpilasele ühed meeldivamad ning et vilistlastena jõuaksid need inimesed tagasi ülikooli juurde, kas siis õppejõudude või koostööpartneritena.”
EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi esimees Gerda Ustimenko saab eelnevaid sõnu vaid kinnitada: “Eesti Maaülikool toetab meid nii materiaalselt kui ka kommunikatsiooni poolelt. Ülikool tagab meile võimaluse kasutada kooli ruume ja toetab rahaliselt igal aastal meie ettevõtmisi. Lisaks on meil võimalus kirjutada enda seltsile olulistel teemadel kooli ajakirjas ning saada kajastust kooli sotsiaalmeedias. Kuna maaülikool on igati roheliste ettevõtmiste ja ideede poolt, siis oleme leidnud kiirelt hea ja usaldusväärse koostöö.”
Üleskutse koostööks
AIESEC in Tartu tulevane president Silver Sten Kruus kutsub Tartu Ülikooli ülesse seda sama tegema. Olles kaks aastat väga aktiivselt panustanud tudengiorganisatsioonide kaudu Tartu tudengiellu, peab ta kahjuks tõdema, et kui rääkida Tartu tudengielust, siis käsitleb ta Tartu Ülikooli ja Tartu tudengiorganisatsioone eraldi teemadena. Tartu Ülikooli märkimisväärset panust oma tudengiorganisatsioonide tegevusse ei ole ta tundnud.
“Olen hetkel reisimas tagasi Eestisse konverentsilt, kuhu tulid kokku Euroopa AIESECi kohalike kontorite ja riiklike tasandite juhid. Kui teemaks tuli rahastus, siis oli kurb tõdeda, et ülikoolilt me toetust veel ei saa. Sarnane olukord oli vaid mõnel teisel kohalikul kontoril mitmekümnest, kellega kokku puutusin. Samas oli tore tõdeda, et meil on olemas erinevad fondid nagu Kodanikuühiskonna Sihtkapital või Tartu linna noorsootöö projekti- ja programmitoetus. Samuti olen väga uhkelt kiitnud teiste riikide esindajatele OLE ROHKEM. Võrgustiku tegevust. Seega hetkel täidavad tudengiorganisatsioonide toetamise rolli pigem riik ja organisatsioonid ise.
Olen korduvalt öelnud, et tudengiorganisatsioonid on Tartus põrandaalused organisatsioonid. Seda nii sellepärast, et paljud just tegutsevadki keldrikorrusel kui ka sellepärast, et oma eesmärgi poole töötamiseks peab olema väga leidlik, et ära katta kõik organisatsiooni kulud. AIESECil on väga vedanud, et meil on rahavoo tekitamiseks toode, mida müüa – meie rahvusvaheline vahetusprogramm sotsiaalprojektide ja praktikakogemuste raames. See tähendab, et meie finantsiline edukus on seotud meie oskustega kaasata enda tegevustesse andekaid ja tublisid tudengeid, kes ka oskavad neid tooteid müüa. Kahjuks ei ole kõik organisatsioonid samas olukorras ja raha enda tegevuste elluviimiseks peab otsima aina nutikamalt.
Usun, et meie linna tudengite aeg ja energia leiaks paremat kasutust läbi eneseteostuse ja arendavate tegevuste ja tundub, et minu arvamus on kooskõlas Tartu Ülikooli 2015-2020 arengukavaga. Kui me tahame tõesti väita, et järgmiseks aastaks on Tartu Ülikool “kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool, rahvusülikoolina Eesti akadeemilise vaimsuse keskus ja ühiskonna arengu eestvedaja”, siis on aeg käituda enda välja kuulutatud väärtustele vastavalt ja võtta vastutus enda tegemata jäetud töö eest. Inimkesksuse ja individuaalse arengu väärtustamise juurde käib ka terviklik lähenemine ja praegu on sellest tervikust peaaegu täielikult välja jäetud tudengiorganisatsioonid, kes täidavad mitteformaalse õppe toetamise ning pehmete oskuste arendamise rolli iga tudengi arengus.
Koostöö tulemusena suudame me arendada lõpetajaid, kes tõesti muudavad maailma ja viivad ellu enda innovaatilisuse ja ettevõtlikusega ühiskonnas vajalikud muutused. Tartu on heade mõtete linn, kuid heade mõtete tekkimiseks on vaja lisaks muule ka terviklikult harivat ja köitvat keskkonda. Üheskoos ja ma rõhutan, et vaid üheskoos suudame me luua Tartus keskkonna, mis inspireerib ja ühendab inimesi.”
Tööd on veel palju teha, et Tartu kui tudengilinna sisu ka oma kuvandile vastaks. Alustada võiks omavahelise suhtlusega, sest vahetu diskussioon on kõige edasiviivam jõud püsivate muutuste elluviimiseks ja üksteiselt õppimiseks. Selleks on aga vaja mõlema osapoole panust. Kõik on võimalik, kui kõik asjaosalised seda tahavad ning on nõus selle nimel pingutama.
Autor: Karmen Kukk