Persoon

Kui Terrasel oleks ajamasin, elaks ta Vana-Roomas. Kui ta oskaks veel üht võõrkeelt, siis räägiks ta prantsuse keelt. Kui ta oleks korporatsioonis, oleks ta seal vanamees. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal teist aastat tudeeriv Hendrik Johannes Terras alustas esmakordseid ülikooliõpinguid juba neli aastat tagasi, mil värske keskkooli lõputunnistus pihus, tundus atraktiivseima valikuna Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia eriala. Paraku jõudis ta ühe aastaga selgusele, et valdkond pole päris see õige, ning läks Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenistusse. Kaitseväest naasnuna võttis ta vastu otsuse kandideerida erialale, mis seostuks sotsiaalvaldkonnaga. Esialgu peljatud akadeemilise testi ja intervjuu väga hea sooritus andsid Terrasele pääsme ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialale. Pärast

Peagi seljatame miinuskraadid, laviinina tuleb peale kevadväsimus ning “õun päevas” meetodist jääb väheks. Üks hea stressimaandamismeetod roheluse tagasitulekul on aktiivne liikumine. Spordipisikutest koosneva motivatsioonisüsti võib saada Berit Piirilt. Piir õppis Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonnas kehalise kasvatuse ja spordi erialal. Hetkel töötab ta tantsutreenerina Tähtvere Tantsukeskuses ning rühmatreenerina Fitlife Tartus ja TÜ ASK Fitnessklubis. Samuti tantsib ise TÜ/Rocki tantsutüdrukute põhigrupis ja on järelkasvugrupi treener. Kuivõrd oluline osa igapäevaelust on sinu meelest liikumine ja miks? “Ma usun, et igapäevane liikumine või üldine kehaline aktiivsus tagab parema tervise ja hea enesetunde. Kui inimene on aktiivne ja enesega rahul, siis on ka tema mõtted

Mareli Ots on aktiivne noor, kes juhib juba teist aastat Eesti Maaülikooli üliõpilasesindust. Ühel päeval sooviks neiu aga kolida tagasi kodukanti, et panustada Muhu saare arengusse. Ots on viienda kursuse tudeng, kes õpib Maaülikoolis veterinaariks. Ta ütles, et tegelikult ei teadnud ta päris kindlalt isegi gümnaasiumi lõpus, mis tema erialavalikuks saab. Huvi meditsiini vastu oli aga selge. Oluline osa valiku ja otsustusprotsessi juures oli lähedastel inimestel. Neiu rääkis, et analüüsib põhjalikult suurte sammude tegemist, mõtleb pikema perspektiivi peale ja küsib nõu inimestelt, keda usaldab. Erialavalik ei erinenud sellest stsenaariumist. “Loomad on inimese kaaslasteks tingimusteta, nende õnneks on palju vähem vaja

Kui Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin esitas oma loengus viiuldaja Eeva Talsile küsimuse “Mis sind inspireerib?”, kõlas viimase huulilt kindlameelselt vastuseks viiul. Talsi, kes lisaks muusikule on ka Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pärimusmuusika osakonna juhataja, jätkab endiselt inspireerival instrumendil poognatõmbeid. Muuseas salvetsab ta uusi lugusid. Oli see lapsepõlveunistus või spontaanne otsus siduda end muusikamaailmaga? “Kasvasin muusika keskel ja tundsin alati, et ühel või teisel viisil jääb see minuga. Otsus minna ülikooli muusikat õppima tekkis alles keskkooli lõpus. Asusin õppima Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusika erialale ja peaaegu kohe tundsin, et see on minu jaoks õige valik. Mul on hea

Armas Riives Kertu Liis Krigul on aktiivne tudeng, kelle tee tegusaks inimeseks saamisel polnud lihtne. Enne igat suuremat katsumust valdas teda hirm ja neiu arvas, et sureb ära. Tagantjärele mõeldes tunduvad talle sellised mõtted päris naljakad. Jutud Tartu kui tudengilinna maagilisusest jõudsid Kertuni juba väiksena. Siis sai kindlaks, et tulevikus peaks sellel linnal olema koht tema elus, mispeale tuli ka ülikooli valik kergesti. Kuigi lapsena olid peas igasugused põnevad uitmõtted, näiteks saada juuksuriks või baleriiniks, on tal siiski alati suur huvi olnud looduse ja teadlase elukutse vastu. Alati, kui on küsitud, kelleks ta saada tahab, on vastuseks kõlanud „loodusteadlaseks“. Just

Elisabeth Kungla Piia Puuraid on Eesti Päevalehes töötav noor ajakirjanik, kes oma esimesel töönädalal tehtud artikli eest võitis parima noore ajakirjaniku preemia. Kuidas on tudengipõlves mitmesugustes organisatsioonides kaasalöömine aidanud sind nüüdses erialases töös? “Ülikooliväliste asjadega tegelemine algas juba esimesel päeval, kui ühele pakkumisele hakkas järgnema teisi. Eks see ole ka selline lumepalliefekt, kui juba millegagi tegeled, avaneb järjest uusi võimalusi. Hakkasin kohe ka tudengiajakirja Tartu Tudeng kirjutama ning kutsuti aitama üritusi korraldada ja mitmesugustesse seltsidesse. Kõige tihedamalt olingi seotud Tartu Tudengi, Noorte Meediaklubi ja siis veel seltsidega. See andis lisaks enda erialale juurde tohutult tuttavaid. Loengutes kohtad tihti sarnase mõtteviisiga