Psühholoogia

Lahendus.net portaal pakub tasuta veebipõhist nõustamist, mida tegevjuht Rael-Saskia Salakka peab Eestis veel pigem nišiteenuseks. Lahendus.neti projekti algatas 15 aastat tagasi Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus. Iseseisva MTÜna tegutsetakse juba viiendat aastat. Kuigi veebinõustamine on Lahendus.neti põhifookus, pakub organisatsioon ka vaimse tervise koolitusi ja üldiselt on eesmärgiks võetud vaimse tervise edendamine. Veebinõustamist reklaamitakse pigem noortele, kuid on ka vanemaid kirjutajaid, kes samuti abita ei jää. ”Enamasti jäävad kirjutajad vanusevahemikku 13–27, aga on ka üle 30aastaseid ja üks oli vist isegi üle 50,’’ ütles Salakka. Veebinõustamisel omad eripärad Kõige sagedamini pöördutakse lahendajate poole üksinduse tõttu, teine levinud pöördumispõhjus on depressioon. ‘’Kuigi meie ei

Psühholoogiatudengina olen kuulnud kõikvõimalikke arvamusi ja valearusaamu oma erialast. Siinkohal lükkan ümber mõned levinuimad müüdid. 1. Me kasutame ainult kümmet protsenti oma ajust. Ilmselt on see kõige levinum müüt, mida kuuleb iga psühholoogiaga seotud inimene vähemalt korra kuus. Kui 90 protsenti meie ajust seisaks tõesti kasutuna, ei elaks me väga kaua. Ajuuuringutes pole leitud suuri alasid, mis millegagi ei tegeleks või elektrilisele stimulatsioonile ei vastaks. Pole kindel, kust see müüt pärineb, kuid umbes sajand tagasi kirjutas William James, et ta kahtleb, kas enamus inimesi kasutavad üle kümne protsendi oma intellektuaalsest potentsiaalist. Ka see väide on kaheldava väärtusega. 2. Mälu töötab

Võiks arvata, et välimus on tähtis vaid mõnede elukutsete puhul. Siiski kipuvad ilusad inimesed olema edukamad kõigil elualadel, näitlejatest tegevjuhtideni. Juba lapsepõlves loetud muinasjuttudes olid ilusad printsessid lahked, töökad ja üdini head ning inetud võõrasõed alati õelad, laisad ja kiuslikud. Ka filmides kipuvad antagonistid olema eemaletõukava välimusega, vastukaaluks kangelase sümmeetrilistele näojoontele ja säravale naeratusele. Igapäevases elus kipume ilusatele inimestele omistama häid omadusi, nagu lahkus ja sõbralikkus, justkui ümbritseks neid headuse oreool. Poeetiline sõnakasutus on siinkohal taotluslik. Nähtust, kus üldmulje määrab arvamuse inimese (aga ka firma või toote) teistest omadustest või oskustest, nimetatakse halo-efektiks. Halo-efektist räägitakse kõige rohkem seoses füüsilise atraktiivsuse

Maili Tirel Nutitelefoni rakendustega saab meelt lahutada, keeli õppida ja hoida füüsilisel vormil silm peal, ent uued eestikeelsed eneseabirakendused toetavad nutikalt ka vaimset tervist. Vaatamata sellele, et viimasel ajal on vaimsetest häiretest rohkem juttu olnud, on nad siiski pigem stigmatiseeritud ja inimesed ei ole varmad tunnistama, et nende vaimne tervis ei ole täielikult korras. Psühholoogilise abi otsimisest kirjutas ajakirja Ole Rohkem selle aasta aprillinumbris Mirjam Ool. Kui aga psühholoogi-nõustaja juurde minek siiski liialt hirmutav tundub, võib abi olla Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) loodud rakendustest. ”AppsTerv” projekt, mille käigus on tehtud neli uut äppi, hõlmab endas rohkem kui

Psühholoogi poole pöördumiseks ei pea ootama viimase piirini, kui igapäevasest häirivast pisiprobleemist on kujunenud tõsine häire. Psühholoogi juurest saavad abi ka ilma psühhiaatrilise diagnoosita inimesed, kes vajavad teatud eluperioodil tuge või oskusi ja teadmisi, mida enda heaolu parandamiseks kasutada. Kõikidel inimestel esineb elus raskemaid perioode, mil võib üksinda toimetulek olla vaevaline ja aeganõudev. Eluga edukas toimetulek nõuab oskust ja julgust abi paluda. Esimest korda abi poole pöördumine võib olla hirmutav nagu iga uus ja tundmatu olukord. Inimesed ei tea tihtipeale, kuidas psühholoogi vastuvõtule pöörduda, mida seal tegema peab ning millise probleemiga seoses on üldse mõistlik psühholoogilt abi paluda. Kui tekib