Gümnaasium, ülikool, rikkaks – just sedaviisi kõlab veidi kohandatud lause ühiskonna poolt oodatavast haridusteest ja selle jätkust. Ometi olen praeguseks hetkeks jõudnud olukorda, kus gümnaasium on läbi ja ega rikkuski kaugel ole, kuid muutunud on vahepealne – olen lisaks ülikooliõpingutele omandamas ka kutseharidust. Õpinguid kutsekoolis ei alustanud ma aga kohe pärast keskkooli, vaid erinevate edetabelite põhjal maailma saja parima kõrgkooli hulka kuuluvas Aarhusi Ülikoolis Taanis, kus asusin õppima rahvusvahelise kommunikatsiooni ja multimeedia erialal. Õpe oli sobiv, kuid linna väiksuse ja eneseteostusvõimaluste puudumise tõttu otsustasin pärast esimest semestrit naasta kodumaale. Äkiline suunamuutus Täiendamisvõimalusi otsides…

Nii nagu eestlased räägivad, et lätlastel on kuus varvast, räägitakse meist kui tagasihoidlikust rahvast, kel veidrusi jagub rohkem kui küllaga. Et iseendast kõneleda pole üldsegi nii huvitav kui lasta seda teistel teha, räägivad kolm Erasmusega Eestis vahetussemestril viibinud tudengit oma ootustest leida eest alaliselt pakane ilm, hordide viisi blonde päid ning pidevaid sauna- ja õllepidusid. Graafilist disaini õppiv Lorelei otsustas vahetada oma Prantsusmaa elu paariks kuuks Eesti oma vastu. Enne siia saabumist teadis ta Eestist täpselt nii palju, et meie riik asub Prantsusmaast põhja pool, Venemaa kõrval ning et eestlastele meeldib saunas käia,…

Kes ei tahaks olla aktiivsem, tervislikum, edukam ja üleüldse parem versioon iseendast? Vastavasisulisi kirjutisi-soovitusi leiab trükimustana kõikjalt, kuid iseasi, kas ja kuidas kõrgelennulised mõtted praktikas realiseeruvad. Neli tudengit, kel siht rohkem olemisest silme ees, jagavad oma kogemust, kuidas päriselus rohkemolemine käib. Anna-Stina tudeerib magistriõppes usuteadust, lisaks koolile jõuab ta ka poole kohaga tööl käia, olla Karjääripäeva meeskonna vabatahtlik, teha kolm-neli korda nädalas trenni ning kohtuda sõpradega. Simo Andre on ajakirjandustudeng, kes teeb paralleelselt õpingutega erialast tööd ning jõuab kooli ja töö kõrvalt ka trenni. Stella õpib õigusteaduskonnas ning leiab koolitööle lisaks aega ka…

Kaljukits – OLE KOKKUHOIDLIKUM Kaljukitse käesoleva aasta märksõnaks on vaesus. Aasta algus tõotab küll suuremate materiaalsete hüvede pealetungi, kuid tähed näitavad, et see kestab ainult mõned päevad ja kattub Kaljukitse sünnipäevaga. Märtsikuuks näitavad kaardid kahjuks juba ränka vaesust ja suuri võlgasid, millele tuleb leevendus alles hilissügisel. Veevalaja – OLE TAKTITUNDELISEM Veevalajal on kevadsessil suur oht eksam F saada, sest mõni kibestunud neitsi võib Veevalaja peale kaevata. Seega peaksid Veevalajad neitsid rahule jätma. Veenuse kuudelt võib välja lugeda, et neitsidega peab olema ettevaatlik eriti ööklubides, kus on väga suur tõenäosus nende tundeid riivata. Kalad…

Käesolev kirjatükk pole eksamitest ega nende tarbeks õppimisest. Juttu ei tule ka viimasega kaasnevast stressist ega eksamieelsest ärevusest. Edasine räägib hoopiski sellest, kuidas eksamitega ühele poole saanuna on võimalik näha maailma ja muuta ülikooli poolt organiseeritud sess puhkuseks. Möödunud õppeaasta talvise sessi ajal jõudsin käia kahenädalasel odavlennureisil Oslos ja Pariisis (11.—23. detsember) ning 10-päevasel koolitusel Aserbaidžaanis (10.—19. jaanuar). Ometi sain reiside kõrvalt oma eksamid ilusasti tehtud, sest paigutasin need väikese riskiga detsembri esimesse kahte nädalasse. Sel õppeaastal jõudsin täpselt sama strateegiaga eksamiperioodi jooksul kaheks nädalaks odavlendudega Iirimaale ja koolitusele Walesi (9.—21. jaanuar) ning…

Alljärgnevalt toome välja üliõpilaste õppetoetused ja riiklikud stipendiumid 2015. aastal ning nõudmised nende taotlemiseks. Vaata, ehk leiad ka Sina midagi, millega tühjavõitu tudengikukrut täiendada, et nii ikka rohkem õppimisele keskenduda saaks.  Vajaduspõhine õppetoetus 75-220 eurot Taotleda saavad üliõpilased, kes astusid kõrgkooli 2013/2014. õppeaastal või hiljem. Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava vähemalt 75% ulatuses. Sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on 329 eurot. 2014/2015. õppeaastal võetakse aluseks 2013. aasta tuludeklaratsiooni andmed, 2015/2016. õppeaastal 2014. aasta andmed. Toetuse suurus on: 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 82,25 eurot; 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 82,26-164,50…