Moon Lokk on pealinnast tulnud noor tudeng, kes õpib esimesel kursusel õigusteadust. Lisaks õppimisele tegeleb ta aktiivselt ka Tartu Ülikooli blogi kirjutamisega ja on õigusteadlaste tudengiorganisatsioonis. Moon võtab oma ajast maksimumi, leides igas asjas midagi positiivset ja väärtuslikku ka siis, kui aega kipub nappima.
End kirjeldades olen vast viimasel ajal kõige sagedamini kasutanud sõna “esmakursuslane”. Liiga palju see just ei ütle, kuid tundub kuidagi sobiv, arvestades, et enamasti tunnen end parajalt kogenematu noorena, kel pole halli aimugi, kuidas ülikoolis oma lugematute kohustuste keskel navigeerida. On vist paratamatu, et taas hõivab kool poole minu identiteedist.
Täpsemalt olen esimese aasta juuratudeng, nii et uskuge, kui ütlen, et mul oli tükk tegemist, et mahutada oma ellu tegevusi, mis ei hõlmaks näpuga tsiviilseadustikus järje ajamist. On peaaegu uus normaalsus hiliste öötundideni referaati kirjutada ning järgmisel päeval varahommikuse veebiloengu ajal uuesti unne suikuda. Erialavalik tundub aga (vähemalt praegu veel) õige olevat, nii et kui kinnipeetavate kaebeõiguste uurimine tähendab natuke vähem unetunde, siis olgu nii.
Algul muidugi hirmutas mind, nagu kindlasti paljusid teisigi, kuiv teooria, mida loengutes esimesena õpetama hakati. Ei saa midagi parata, et käed sügelevad juba kangesti mõne praktilise tegevuse järele. Osaliselt just sel põhjusel ongi aga loodud paljud erialased seltsid ja liidud, mis mitte ainult ei hoia tugevat õpiindu, vaid aitavad ka ülikoolist kaugemale näha.
Ise olen liige ELSA (The European Law Students’ Association) Estonias, kus on kõigil Eesti juuratudengitel võimalus silmaringi avardada ning tutvuda teemadega, mida õppekavas ei leidu. Tavalisel liikmel on muu hulgas võimalik käia erinevatel loengutel, seminaridel ja muudel ägedatel üritustel, kus kuuleb elust väljaspool Iuridicumi seinu. Mina tahtsin aga ELSAga natuke aktiivsemalt seotud olla ning nii sattusingi ELSA Estonia seminaride ja konverentside tiimi direktoriks, kus saan ürituste korraldusliku poolega tegeleda. Nimetus kõlab uhkemalt, kui ametikoht seda ise on, kuid võimalus midagi ära teha on täitsa olemas. Kuna mind ennast huvitab rohkem rahvusvaheline õigus, siis peaasjalikult tõmbas mind ühendusega liituma ELSA rahvusvaheline mastaap. Ühise projekti organiseerimisel oli päris tore neljatunnise konverentskõne ajal suhelda tudengitega üle maailma.
Ekstravertne pool minust tahab olla osa millestki suuremast, panustada oma aega ka kuskile mujale kui ainult koolile ning kuigi mõni võib öelda, et tudengiorganisatsioonid ei ole teab mis tähtsusega alajaotus, siis julgen selles mõnevõrra kahelda. Kuigi organisatsioonide peamine eesmärk on üldjuhul ümbruskonda edendada, siis eelkõige arendab see meid ikkagi inimestena. Nii lihtne on kirjutada sellest, mida mina õppisin, kogesin ja endaga ühest või teisest projektist kaasa võtsin – nii kerge on näha enda arengut. Sedasorti egoism aitab edasi, innustab õppima ja isiksusena arenema, et olla parim võimalik versioon endast.
Kõige parem viis, kuidas ennast arendada, on uusi väljakutseid otsida. Kuidas saaksingi teada, kes ma olen, kui ma ei kompaks oma piire ega paneks end proovile? Septembris jäi mulle silma Tartu Ülikooli kuulutus, kus otsiti esmakursuslasest blogijat, värsket üliõpilast, kes oleks nõus oma esimesi tudengielamusi ka teistega jagama. Lähtudes põhimõttest, et kandideerida võib kõikjale, sest kaotada pole midagi, juhtuski nii, et muu hulgas võtsin sel õppeaastal enda kanda ka esmakursuslaste blogi kirjutamise. Miks mitte proovida midagi uut ja ägedat, küll kuidagi ikka õnnestub oma aega nii planeerida, et jõuaks kõigega tegeleda. Juba praegu on see võimalus avanud mulle järgmiseid uksi ning viinud kokku uute ägedate inimestega, kuid kindlasti on ka mul endal kunagi tulevikus ütlemata tore postitusi üle lugedes nostalgitseda.
Tartu on tõeline võimaluste linn, oleks patt seda kasutamata jätta. Kui algklassides võis hobidena ette lugeda laulmist, tantsimist, kunstiringi ja mida kõike veel, siis nüüd kannavad vaba aja tegevused peamiselt erinevate organisatioonide nimetusi. Elu on nii palju värvilisem, kui leida endas julgus olla rohkemat kui lihtsalt õpilane koolipingis.
Autor: Moon Lokk