Search
Close this search box.

Kogemus

Online-põgenemistubadest e-pidudeni ehk kuidas organisatsioonid karantiini ajal ellu jäävad

Kuigi tekkinud eriolukord on meie kõigi jaoks uus, ei tähenda see, et elu jääks seisma. Koolitööd, kontserdid ja treeningud on üle viidud veebikeskkonda ning ka organisatsioonid tegutsevad kodurežiimist hoolimata jõudsalt edasi. Uurisime kuuelt organisatsioonilt, milliste loovate lahenduste peale nad on tulnud ning kuidas oma liikmeid karantiinist hoolimata ühendatakse.   Üliõpilaskonna Sihtasutus (ÜKSA) ÜKSA-l läheb ka säärasel raskel ajal päris hästi. Suhtleme ja veedame koos aega hetkel ehk isegi rohkem kui varem (oleme koos eraldi). Ühistegevusi on meil päris palju, lausa et nagu iga päev, aga mitte päris iga päev.  Oleme kõik oma tegemised üle viinud veebi ja kasutame erinevaid võimalusi,

Milline on parim viis organisatsiooni juhtimiseks? Poliitikalabori näide

Riigiteaduse Selts (RTS) lõimib riigiteadusi ühiskonnaga laiemalt, tutvustades seda koolides, luues sidemeid avaliku ja kolmanda sektoriga ning Eesti eri ülikoolide riigiteadlaste vahel, annab oma panuse riigiteaduste eriala ja õppekava arendamisse ja korraldab üritusi, mis on suunatud nii seltsi liikmetele kui ka Tartu Ülikooli riigiteadlastele laiemalt. Tegevuste elluviimiseks on loodud neli toimkonda: üritused, Poliitikalabor (PL), esindus ja sisekommunikatsioon. Riigiteadlaste mõtteid, tegevusi ja kogemusi kajastatakse oma häälekandja, Poliitikalabori kaudu.  Kuidas juhtida organisatsiooni? Millised viisid on tõhusad ning toimivad? Poliitikalabor on oma tegutsemisaja jooksul katsetanud mitmeid erinevaid variante ja jagab nüüd meiegagi sellel teekonnal saadud teadmisi. Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks

Akadeemilised organisatsioonid – sild sajandite vanuste traditsioonide ja tänapäeva tudengite vahel

Akadeemilised organisatsioonid ehk korporatsioonid ja seltsid on ühed kõige traditsioonilisemad ja vanemad tudengiorganisatsioonid maailmas. Korporatsioonide ja seltside ajalugu Eestis ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika ning neil on väga oluline osa eesti rahvusluse kujunemises. Tänapäeval on korporatsioonid Tartus kohaliku tudengikultuuri lahutamatu osa, hoides jätkuvalt üleval eestimeelset vaimsust ning ühendades omavahel erinevate eluvaldkondade inimesi. Saamaks pisut täpsemat aimdust, mida tähendab korporatsioon ning kuidas näeb välja sellesse kuulumine 21. sajandi Tartus, vestlesime Martin Jõesaarega korp! Rotaliast. VÄLJAST SARNASED, SEEST ERINEVAD Martin liitus Rotaliaga oma magistriõpingute alguses. „Olin just Tartusse tagasi kolinud ja mitmed mu uued sõbrad olid juba Rotalias. Nägin ka kõrvalt paari

Ülelinnalistes organisatsioonides on meeletult arenguvõimalusi

Ülelinnalisi organisatsioone on väga palju ja nende tegutsemise eesmärgid erinevad. AIESEC on maailma suurim rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mille eesmärk on noortele pakkuda praktilisi oskusi ja teadmisi läbi välismaal töötamise, vabatahtlikuks olemise ja meeskonnaliikmete kogemuste. Ajasime juttu kahe AIESECi liikme Reeda ja Piibega, kes on organisatsiooni tänaseks kuulunud umbes aasta ning selle lühikese ajaga palju õppinud. Reet Sütt (20) ja Piibe Nõmm (20) on pikaajalised sõbrannad, kes õpivad mõlemad Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal. Ülikooli tulles sai neile mõlemale aga kiirelt selgeks, et vaba aega on päris palju ning see tuleks kuidagi kasulikult ära kasutada. „Kuulsime mõlemad palju selle kohta, et peaksime olema

Erialapõhised organisatsioonid – uks eriala põnevasse maailma

Erialaorganisatsioonid toovad kokku omaenda erialalt tuttavad mõtte- ja tegutsemiskaaslased, kellega üheskoos saab korraldada üritusi, populariseerida eriala, alustada teaduskarjääri või ülikooliaega lihtsalt põnevalt sisustada. Bioteaduste Üliõpilaste Selts on organisatsioon, mis seisab bioteadusi õppivate tudengite erialaste oskuste ning õppe- ja teadustöö arendamise eest. Organisatsiooni missiooniks on mitmekülgselt arendada tulevasi bioteadlasi ja populariseerida teadust ühiskonnas. Selleks puhuks korraldab selts erinevaid teadusteemalisi ettevõtmisi, loenguid ja üritusi nii koolides kui ka avalikus ruumis. KÄED KÜLGE EHK HIV RETSEPTORI PRAKTIKUM Sel kevadel kutsus Bioteaduste Üliõpilaste Selts ellu geneetika õppepäevad, mille raames said gümnaasiumiõpilased võimaluse osaleda kahes põnevas praktikumis. Aset leidsid kriminalistika töötuba, mille käigus oli õpilastel

Kuidas sotsiaalmeedia organisatsiooni heaks tööle panna

Tänapäeva internetipõhise suhtluse maailmas veedavad noored märkimisväärse aja oma päevast erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid külastades. Saadud informatsiooni põhjal planeeritakse oma tegevusi ja tehakse tulevikku puudutavaid valikuid. Küsisime sotsiaalmeedias aktiivselt silma paistnud organisatsioonide esindajate käest nõuandeid, kuidas see kõikvõimas meedium enda eesmärkide saavutamiseks tööle panna. Nii nagu iga uue projektiga alustamine nõuab ettevalmistust, tuleb ka enne sotsiaalmeediale pühendumist väga selgelt läbi mõelda, mis on eesmärk ja mida saavutada tahetakse. DD Akadeemia tegevjuht Martin A. Noorkõiv rõhutab, et lihtsalt kohalolu ja rumal aktiivsus punkte ei anna, vaid enne tuleb põhjalikult paika panna, millist osa sotsiaalmeedia organisatsiooni laiemas kommunikatsioonistrateegias mängib. Üliõpilaskonna Sihtasutuse (ÜKSA) kommunikatsioonijuht