Lifehack

LHV Noortepank – iseseisev, julge ja jätkusuutlik

LHV on alati uskunud, et noored on meie tulevik. Uus põlvkond esitab pangandusmaastikule väljakutse – noortel on kõrged standardid panga tehnilise võimekuse, asjaajamise kiiruse ja turvalisuse osas. Lisaks sellele on neile oluline ka see, mida ettevõtted ühiskonna jaoks teevad – näiteks jätkusuutlikkuse või eetilisuse osas. Selleks, et noorte vajadustega veelgi rohkem igapäevaselt arvestada, loodi peaaegu viis aastat tagasi LHV Noortepank. Noortepank annab vabaduse teha asju teisiti, olla julge, erineda ning võimendada noortele olulisi teemasid. LHV Noortepanga projektijuht Laura Raudsepp rääkis meile Noortepanga tegemistest lähemalt.   Miks on LHV Noortepank turu mõistes eriline? Uuringud näitavad, et Suurbritannias, Saksamaal ja Hispaanias on

Koroonakevad: aasta hiljem

Olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, kuidas eelmise aasta kevad tuli teisiti. Ma olen mõelnud, kuidas märkamatult on sellest möödunud aasta ja nüüdseks oleme oma elu teises koroonakevades. Üks mõte viis teiseni ning sündiski lugu sellest, mida me tudengitena ühest kevadest teise kaasa võtnud oleme.  Praeguseks on vist selge, et täielikku “normaalsusesse” tagasijõudmine võtab aega. Näiteks normaalsus ehk ühistranspordis maskita sõitmine või laulupeo toimumine. Samas näib, et praegu juba elame uues reaalsuses, see ongi uus norm: maskid, 4x rohkem kätepesu, videoloengud ja tudengiürituste igatsus. Sellise elukorraldusega kohanemine on olnud protsess, mis on kestnud juba rohkem kui aasta. Ka tudengitena oleme

Uue aja säästlik tudeng ehk kiirnuudlite genotsiid

Tudeng on alati olnud üsna hinnatundlik inimloom. Tänapäeva tudengeil on sellele lisandunud ka (õigustatud ja tänuväärne) mure keskkonna pärast. Tahaks ometi elada nii, et endal on hea ja samas ei tee elades ka maailmale liiga. Paraku pole eetilisemate ja/või keskkonnasõbralikemate valikute tegemine tudengile tihtipeale jõukohane, sest tegu on küllaltki kalli lõbuga. Või siiski? Sõnal säästlik on kaks külge – püüdes olla säästlik tudeng, soovime säästa nii raha kui ka keskkonda. Loe lähemalt, kas ja kuidas see saavutatav on. Puu- ja juurviljad on odavad! Üks parimaid asju, mida tudengina endale teha saad, on puu- ja juurviljadega kõigiti sõbraks saamine ning nendes

Kuidas sotsiaalmeedia organisatsiooni heaks tööle panna

Tänapäeva internetipõhise suhtluse maailmas veedavad noored märkimisväärse aja oma päevast erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid külastades. Saadud informatsiooni põhjal planeeritakse oma tegevusi ja tehakse tulevikku puudutavaid valikuid. Küsisime sotsiaalmeedias aktiivselt silma paistnud organisatsioonide esindajate käest nõuandeid, kuidas see kõikvõimas meedium enda eesmärkide saavutamiseks tööle panna. Nii nagu iga uue projektiga alustamine nõuab ettevalmistust, tuleb ka enne sotsiaalmeediale pühendumist väga selgelt läbi mõelda, mis on eesmärk ja mida saavutada tahetakse. DD Akadeemia tegevjuht Martin A. Noorkõiv rõhutab, et lihtsalt kohalolu ja rumal aktiivsus punkte ei anna, vaid enne tuleb põhjalikult paika panna, millist osa sotsiaalmeedia organisatsiooni laiemas kommunikatsioonistrateegias mängib. Üliõpilaskonna Sihtasutuse (ÜKSA) kommunikatsioonijuht

Külmkapi tühjendamise SOS

Vaatad ülepäeviti külmkappi ja mõtled, et jälle pole midagi süüa? Olukord, millega puutume kokku tihedamini, kui sooviksime. Tuli tuttav ette? Jah, see on vana hea probleem: kõht on tühi, aga midagi süüa ei ole. Tead, mis nüüd teeme? Vaatame uuesti. Nendes kolmes retseptis on pandud kokku kõige tüüpilisemad kapist leitavad asjad ja tehtud nendest päris söök. Jah, päris söök, mida süüa ise hea meelega ja millega oma sõpradele muljet avaldada. Maailma kõige lihtsam šokolaadistruudel Oled šokolaadisõber? Magusate saiakeste fänn? Konkreetselt maailma kõige lihtsam šokolaadistruudel. Sul on vaja ainult šokolaadi ja lehttainast. Rulli tainas veidi õhemaks, samas võid ka seda mitte teha.

Kuidas võtta õpingutest viimast

Kuigi uue sessini on veel aega maa ja ilm, tasuks juba praegu õppimist tõsiselt võtta, et järgmised eksamid läheksid libedalt ning ülikoolis õpitu jääks paremini ja pikemaks ajaks meelde. Õppimisviise on mitmeid. Kuigi meetodite efektiivsus on inimeseti erinev, on teadlased leidnud, et mõned neist kipuvad siiski olema paremad. Mõned aastad tagasi tehtud metaanalüüsist* selgus, et üllataval kombel on mitmed koolides levinuimad õppimistehnikad tegelikult võrdlemisi ebaefektiivsed. Nende hulka kuulusid näiteks markeriga allajoonimine, ülelugemine ja ka kokkuvõtmine, mida kõik tudengid laialt kasutavad. Kõige tulemuslikum on õppimine siis, kui seda teha hajutatult pikema aja jooksul, sest nii on ajul aega, et uut infot