Organisatsioon

Mirell Prosa Üliõpilaskonna SA juhatuse liige Tartu tänavatel kõndides ei ole vaja enam peadki tõsta, et märgata, kuidas jõuluaeg järjest läheneb. Muidugi annab see märku aasta lõppemisest. Tavaliselt vaadatakse siis tagasi möödunud ajale ja tehtud tegemistele. Siinkohal sooviksin seda teha ka mina ja keskenduda veidi TÜ üliõpilaskonna sihtasutuse selle aasta tegemistele Tartus. Kõikide meie tegevuste keskseks ideeks on olnud OLE ROHKEM ehk mõtteviis, mis kutsub üles tudengeid võtma riske, ennast arendama ja leidma. Selle aasta alguses sai lõplikult paika pandud meie organisatsiooni visioon: “Tartu on maailma kõige arendavam keskkond noortele”. Võib tunduda veidi naiivne, aga see on tõesti visiooni eesmärk.

Kaisa Laur Tartu Noortevolikogu on organisatsioon, mis on tulnud kokku selleks, et linna noortest saaksid aktiivsed ja mõtlevad kodanikud. Tartu Noortevolikogu (TNV) on heade mõtete linnas tegutsenud juba kümme aastat. Organisatsioon esindab Tartu noorte huve. TNV oli üks esimesi noortevolikogusid Eestis üldse. Riburada pidi on neid muudkui juurde tekkinud. „Noortevolikogude liikmed õpivad organisatsiooni kuuludes väga palju,” rääkis Priit Kallakas, kes on üks TNV asutajatest. Näiteks annab sinna kuulumine teadmised, kuidas toimuvad kohalikus omavalitsuses otsustusprotsessid, kuidas juhtida mahukaid projekte, kuidas suhelda poliitikute ja linnaametnikega ning mis veelgi tähtsam, kuidas olla hea meeskonnaliige. “Üldjuhul kuuluvad noortevolikogudesse aktiivsed ja ühiskonnas toimuvatest protsessidest huvitatud

Merilin Reede Kas sina unistasid väiksena, et sul oleks eeskujuks vanem vend või õde? Kui see soov ei täitunud, siis nüüd on sul endal võimalus ühele väiksele inimesele õeks või vennaks olla ja seeläbi tema unistus teoks teha. Juba 18 aastat Eestis tegutsev organisatsioon Vanem Vend Vanem Õde on heategevuslik asutus, mille eesmärk on luua sõprussuhe kahe inimese – lapse ja täiskasvanu – vahel. Täiskasvanu toetab last, kellel muidu on vajaka eeskujust, sõbrast, tugisambast või jutupartnerist. Seeläbi saab ennetada tähelepanuta jäetud laste sattumist riskigruppi. Vabatahtlikud noored loovad kasvupinna selleks, et saaks areneda täisväärtuslik sõprussuhe. Lapsed jõuavad programmini väga erinevaid teid

Tahad ettevõtet teha, aga ei oska kusagilt alustada? Pole piisavalt ressursse? Ei tunne õigeid inimesi? Sellisel juhul tõttab appi Ideelabor.  Ideelabor aitab alustaval meeskonnal mentorite ja praktikute abiga läbi teha esimesed sammud oma ettevõtte loomisel, kus ideest või selle algest vormitakse potentsiaalne töötav ärimudel. Osaleda võivad mitte ainult Tartu Ülikooli, vaid kõikide ümberkaudsete kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tudengid, kellest moodustatud valdkonnaülestest meeskondadest sünnivad üllatuslikud ideed ja lahendused. Ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul on Ideelabor tudengile esmase õppi- mise koht, kus on turvaline ettevõt- lusega alustada: “Me pakume tasuta mentorlust ja õpet, mis on kasulik ja enesearengu mõttes väga hea võimalus. Peale ülikooli

Üliõpilaskonna sihtasutuses (edaspidi TÜÜSA) usume, et tudengid vajavad lisaks erialastele teadmistele ka praktilisi oskusi ja kogemusi sellisest meeskonnatööst, mis ka päriselt üksi töötamisega võrreldes lisaväärtust annab. Usume ka organisatsioonidesse, mis suudavad inspireerida ja süsteemselt toimida, ning reaalselt oma kätega asjade ärategemisse.  Seda ei vaja mitte ainult tulevased tööandjad, vaid kogu ühiskond – erialane spetsialiseerum on vajalik teadmistepõhise ühiskonna toimimiseks, kuid lõpuks saavad tänastest tudengitest ka homse Eesti ettevõtjad, poliitikud, arstid ja haiglajuhid, teadlased, professorid ja rektorid. Kõigi nende inimeste oskustest suhelda, meeskonda luua, organisatsioone juhtida ja päriselt asju ära teha sõltub kogu meie ühiskonna käekäik. Sellepärast TÜÜSA tegutsebki ning just sellepärast

Kes Müürilehte hoolega lugenud, on vahest märganud mõne välispoliitikat käsitleva loo juures „Emajõe saadiku“ nimelist autorit. See pseudonüüm on sama huvitav kui selle taga peituv autor – tegemist on nimelt Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringiga. Pikaajalise traditsiooniga Rahvusvaheliste Suhete Ring ehk lühidalt RSR ühendab välispoliitika vastu huvi tundvaid tudengeid, olenemata nende õpitavast valdkonnast või erialast. Struktuuriliselt jaguneb organisatsioon suureks ringiks ja väikeseks ringiks. Esimese „liikmed“ on inimesed, kes on Rahvusvaheliste Suhete Ringi Facebooki grupiga liitunud ja võtavad osa erinevatest üritustest, ent mingeid otseseid kohustusi neil pole. Väikesesse ringi kuuluvad tudengid, kes korraldavad ise sündmusi ja võtavad neist ka osa. Samuti