Tudeng on alati olnud üsna hinnatundlik inimloom. Tänapäeva tudengeil on sellele lisandunud ka (õigustatud ja tänuväärne) mure keskkonna pärast. Tahaks ometi elada nii, et endal on hea ja samas ei tee elades ka maailmale liiga. Paraku pole eetilisemate ja/või keskkonnasõbralikemate valikute tegemine tudengile tihtipeale jõukohane, sest tegu on küllaltki kalli lõbuga. Või siiski? Sõnal säästlik on kaks külge – püüdes olla säästlik tudeng, soovime säästa nii raha kui ka keskkonda. Loe lähemalt, kas ja kuidas see saavutatav on.
Puu- ja juurviljad on odavad!
Üks parimaid asju, mida tudengina endale teha saad, on puu- ja juurviljadega kõigiti sõbraks saamine ning nendes peituvate tohutute võimaluste nägemine. Võib-olla oled harjunud bataati ainult ühel kujul tegema või väldid lillkapsast, sest senised kokkupuuted on olnud täiesti mittemidagiütlevad. Ometi tasub kõigele (uus) võimalus anda – tõenäoliselt avastad niiviisi mõne uue lemmiktoidugi ja kartul võib vahepeal puhkuse võtta. Puu- ja juurviljad on õnneks niigi üsna hea hinnaga, ent tihti on osa asju ka alla hinnatud. Kui elad korterikaaslas(t)ega, leidub ka palju kohalikke talusid, kellelt kõiksugu saadusi kilokaupa tellida saab. Muidugi võib ka üksi selle ette võtta, aga kogemus on näidanud, et seda tohutut kastitäit neljandale korrusele tassida ja see kõik ka ise ära tarbida on paras katsumus.
Väiksed teadlikud valikud
Olgugi et tarbimise vastu tarbimisega võidelda tundub tagurlik, on asju, millesse investeerimine tasub end juba väga ruttu ära. Need on näiteks veepudel, termos ja poekott. Tihti on sobivad asjad olemas ka endal või vanematel, nii et enne ostmist kuula maad – ehk ei ole vajagi raha kulutada. Loodussõbralikest materjalidest tehtud ja papp-pakendis hambahari ei maksa rohkem kui tavaline plastikust koostise ja pakendiga hambahari. Ühekordsete köögipaberirullide asemel tasub osta pestavad mikrofiiberlapid. Paraku peab tunnistama, et biolagunevad prügikotid on üsna trash. Natuke on viga ka minus, sest ostsin vales suuruses kilekotid, aga nad on n-ö tavaprügikottidest tunduvalt õhemad ja lähevad seetõttu kiiremini katki ja vettivad läbi. Tasub meeles pidada, et roheline leheke pakendil ei ole kvaliteedimärgis.
Avasta kaltsukaid ja taasavasta riidekappi
On tõsiasi, et kiirmood ja üha süvenev tarbimine mõjuvad keskkonnale laastavalt, ent kvaliteetne eetiline mood ei ole just kuigi tudengisõbraliku hinnaga (mis on ka igati loogiline, ent sellest ehk mõni teine kord). Appi tulevad lugematud kaltsukad, mis annavad võimaluse luua omanäoline ja eripärasem välimus ning anda asjadele uus hingamine. Võib aga juhtuda, et suure ja odava valiku peale läheb silme eest kirjuks ja tekib suurushullustus. Riidekapp pole kahjuks kummist ja „aga see oli nii odav“ teda ei kõiguta, niisiis tasub vahetevahel oma riided kaaluva pilguga üle vaadata ja mõelda, millal sa viimati seda pluusi kandsid. Soovitatakse ka reeglit „üks tuleb, üks läheb,“ mis räägib vast iseenda eest.
Veresidemete ekspluateerimine
Milleks üldse perekond, kui mitte selleks, et nende ees nälgiva tudengi nägu teha ja seeläbi pärast külaskäiku moonakott käes sünnipäevatunnet tunda? Kui oled privilegeeritud olukorras, kus vanemad ja/või vanavanemad nädala sees lähedal asuvad, tasub seda nädalas kasvõi korra nii-öelda ära kasutada ja nendega koos lõuna- või õhtusööki süüa. Lisaks rahalisele kasule on sellest ka neile kindlasti palju rõõmu.
Sooduspakkumiste abil prepperiks
Varu soodukate ajal konserve! Konservid pole õnneks ka muidu kuigi kallid, ent tihtipeale leiab toidupoodidest nendega seotud pakkumisi. Näiteks sain ma hiljuti 6 purki kikerherneid 2 euro eest. On hea, kui kapis on lisaks kikerhernestele ka tükeldatud tomateid, ube, kookospiima ja muud taolist, sest kui mitte midagi muud süüa teha ei ole või -viitsi, saab nendest ikka midagi teha. Kui kardad, et näed poes imelik välja, kui korv konserve täis on, võid mõelda, et oled eeskujulik kodanik ja varud enne maru (aitäh, päästeamet).
Mis täna menüüs on?
Kes ei oleks tühja kõhuga toidupoesutsakaid teinud, ehkki kapp on kodus toitu täis? On ka neid, kes käivad toidupoes iga päev, et samaks päevaks asju osta, ent see on üpriski ajakulukas ning tihtipeale satub siis korvi ka rohkemat kui see, mida tee peal osta plaanis oli. Seega soovitan iga nädala alguses teha endale nädalamenüü, kuhu paned päevhaaval kirja kõik toidukorrad ja söögid. Tihti näed, et näiteks esmaspäevasest õhtusöögist jätkub veel teisipäevaseks lõunaks ja nii edasi. See teeb ka toidupoes käimise tohutult palju lihtsamaks. Ja veel: kui plaanid endale meeldivad ja jõukohased toidud, muutub toidutegemine harjumuseks, mis on ainult hea. Lisaks säästab sellega tegelikult ka väga palju raha, sest woldid-boldid on küll tohutult mugavad (pai kõigile kulleritele!), ent ka üsna kallis lõbu. Ja ega muudmoodi meisterkokaks ei saagi, kui harjutades! Kunagi tüütavad ju ka kiirnuudlid ometi ära.
Päeva- ja õhtupakkumised
Okei, woltimine-boltimine on kallis. Aga mis siis, kui tõesti ei viitsi ise süüa teha või tahaks sõpradega rahulikult olla, ilma et peaks köögis mässama? Õnneks on palju lehekülgi, kuhu head toidupakkumised koondunud on. Üks minu selle sügise avastusi on Fudler (fudler.ee), kuhu pannakse sama päeva päevapakkumistest üle jäänud toit veelgi odavamalt. Lisaks on tihti abiks ka vana hea päevapakkumiste lehekülg (päevapakkumised.ee).
Tarbi vähem liha
Esiteks: kvaliteetne liha maksab palju. Teiseks selgus Tervise Arengu Instituudi rahvatervise uuringust, et eestlased söövad aastas poole rohkem lihatooteid, kui soovitatakse (78,5 kg). Kolmandaks ei saa üle ega ümber lihatööstuse tohutust keskkonnamõjust – veise- ja lambakarjad vajavad rohkem maad kui ükski teine toit ning tekitavad ka kõigist rohkem kasvuhoonegaase (Nijdam, Rood, Westhoek, 2012). Metaanitootmist on aga kliimamuutuste kontekstis hõlpsam ja tulemuslikum vähendada kui CO2’e (Ripple, Smith, Haberl et al., 2014). Sel sügisel kutsub Tervise Arengu Instituut inimesi seetõttu üles oma toidulaual taimse toidu osakaalu suurendama. Päevapealt võtavad selle muutuse igapäevaelus omaks vähesed – ning see polegi midagi, mida tingimata proovida tasuks, sest järsud muudatused harjumustes on tihti selle võrra hapramad – ent soovitan (nagu ka Tervise Arengu Instituut) teha nädalas lihavabu päevi – tõenäoliselt avastad, et polnud hullu midagi. Ajal, mil poodidest leiab ka taimset suitsuvorsti, on lihatarbimise vähendamine lihtsam kui kunagi varem.
Niisiis on mitmeid viise, kuidas elada säästlikku, ent siiski mitmekülgset ja nauditavat tudengielu. Eelpool välja toodud eluviisiedendusi ei pea tegema üleöö ega kõigiti, aga kasvõi pisikesel muutusel võib olla suur mõju ning selle üle tunneksid suurt rõõmu nii sina, su rahakott kui ka maailm, milles elad. Ma usun sinusse!
Autor: Johanna Rannik
Allikad
Ripple, W., Smith, P., Haberl, H. et al. 2014. “Ruminants, climate change and climate policy.” Nature Climate Change 4, 2–5. https://www.nature.com/articles/nclimate2081
Nijdam, D., Rood, T., Westhoek, H. 2012. “The price of protein: Review of land use and carbon footprints from life cycle assessments of animal food products and their substitutes.” Food Policy 37 (6), 760-770. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0306919212000942