Organisatsioon

Silver Sten Kruus: “Peame leidma võimalikult palju viise, kuidas toetada noorte kaasamist kodanikuühiskonda.”

Keegi meist ei kahtle, et tudengiorganisatsioonidel on suur roll noorte arendamisel. Kuigi mõju võib olla keeruline mõõta, teame, et iga suurt väärtust kandev tegevus peab olema mõtestatud. Selleks on oluline endalt küsida – miks, kuidas ja mis? Täpselt nendest samadest küsimustest tulenevalt kujundab oma tegevusi ka rahvusvaheline tudengiorganisatsioon AIESEC in Tartu, millest räägib lähemalt organisatsiooni president Silver Sten Kruus. Silver Sten Kruusi arvates annavad vastused Simon Sineki poolt välja töötatud Golden Circle mudelis esitatud küsimustele väga hea teoreetilise tervikpildi sellest, mis organisatsiooniga on tegu. Nõnda kannab miks küsimus laiemat visiooni saavutada rahu ja realiseerida inimkonna potentsiaal. Kuidas küsimus defineerib meetodit,

BE MORE. Community – mis, kellele ja miks?

BE MORE. Community on noorteorganisatsioonidelt noorteorganisatsioonidele loodud koolitusplatvorm, mis on sisustatud nelja e-kursusega organisatsioonist, juhtimisest, liikmete motiveerimisest ja avalikust suhtlusest. Kõik koolitused on loodud organisatsioonide juhtide endi poolt, kes antud teemadega igapäevaselt kokku puutuvad. E-kursused on tasuta ja platvormil kogu aeg kättesaadavad. Koolitused on inglise keeles, et anda kõigile Euroopa noortele võimalus e-kursustest osa võtta. Hetkel käivad BE MORE. Facebooki lehel kursuseprogrammid, mis annavad lisatuge ja motivatsiooni kursuste läbimiseks. Eriolukorras on paljude tudengiorganisatsioonide aktiivne elu ja tegevus peatunud ning kui organisatsioon ja selle areng täielikule pausile panna, on oht, et liikmed kaotavad sügiseks kontakti organisatsiooniga ja juhatus motivatsiooni. Seepärast on

Kuidas sündis OLE ROHKEM.?

Mis imeloom see OLE ROHKEM. ikkagi on ning kuidas see täpsemalt alguse sai? Vastuseid jagab Kaspar Kruup – mees, kes need sõnad esimest korda välja hõikas. Samuti arutleme, kuidas on OLE ROHKEM. ajas muutunud ning milline võiks välja näha selle tulevik. OLE ROHKEM. ei ole ainult tühipaljas sõnapaar. Selle taga on pikk ajalugu ning veel suurem kogukond. 2013/2014 akadeemilise aasta avaaktusel kõlasid tollase Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Kaspar Kruubi poolt järgmised sõnad: “Küsi rohkem, anna rohkem, vastuta rohkem, õpi rohkem, koge rohkem, suhtle rohkem,  julge rohkem, naerata rohkem, ela rohkem, OLE ROHKEM!” Nii saigi alguse OLE ROHKEM. liikumine.  OLE ROHKEM.

Online-põgenemistubadest e-pidudeni ehk kuidas organisatsioonid karantiini ajal ellu jäävad

Kuigi tekkinud eriolukord on meie kõigi jaoks uus, ei tähenda see, et elu jääks seisma. Koolitööd, kontserdid ja treeningud on üle viidud veebikeskkonda ning ka organisatsioonid tegutsevad kodurežiimist hoolimata jõudsalt edasi. Uurisime kuuelt organisatsioonilt, milliste loovate lahenduste peale nad on tulnud ning kuidas oma liikmeid karantiinist hoolimata ühendatakse.   Üliõpilaskonna Sihtasutus (ÜKSA) ÜKSA-l läheb ka säärasel raskel ajal päris hästi. Suhtleme ja veedame koos aega hetkel ehk isegi rohkem kui varem (oleme koos eraldi). Ühistegevusi on meil päris palju, lausa et nagu iga päev, aga mitte päris iga päev.  Oleme kõik oma tegemised üle viinud veebi ja kasutame erinevaid võimalusi,

Annetamine – ühekordne heategu või osa igapäevaelust?

Detsembrikuus püüavad meie pilke rohked reklaamid, telesaated ja heategevusorganisatsioonid kaubanduskeskustes, juhtides tähelepanu neile, kelle jaoks ei ole pühad nii rõõmsad. Abivajajaid leidub aga aasta ringi ning on mitmeid organisatsioone, mis viivad neid kokku heade inimestega. Teeme lähemalt tutvust kahega – Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ja Efektiivse Altruismiga. Aitamine ei ole kunagi olnud lihtsam kui praegu. Interneti kaudu saame lugeda heategevusühingute mõju kohta, valida neist kõige tõhusama ja saata neile raha vaid minutitega. Kui meil on olemas nii raha kui võimalused elude päästmiseks, võiksime neid ka kasutada. Kuigi viise head teha on mitmeid, on annetamine üks kõige kergemaid variante. Annetamisega saab

Ühiskonna arengu alustalaks on argumenteeritud suhtlus

Väitlejad. Nad on nagu superkangelased – konstrueerivad pinevas diskussioonis tabavaid ja kuulikindlaid argumente ning järgivad oma võistlushimust tulenevat mentaliteeti “Harjutades meistriks!”. Neist paistab nii Iron Man’ile kui ka Wonder Woman’ile kohast natuuri. Nagu evolutsiooniteooriale omane, jäävad ka väitluses vaid kõige kohanemisvõimelisemad ellu. Pikad küünised, väledad jalad, oskus ujuda või lennata – mis teeb ühe väitleja võitmatuks? Tartu Ülikooli Väitlusklubi esimees ja juuratudeng Kaisa Madleen Kaisla toob välja, et väitlus on kindlate reeglitega võistlus, kus sillutavad tee poodiumile just kõige tugevamad argumendid. Läbimõeldud ja faktidele toetuvate seisukohtade loomine ja nende veenev esitamine on väitleja tulirelvaks. Just väitluse ülesehitus, – milleks TÜ